Päikesejaama hooldus, veaotsing ja remont

Hooldus, veaotsing või remont?

Hooldus

Hooldus on ennetav ja seisundipõhine kontroll, mille käigus avastatakse muutused enne suuremat riket. Töö sagedus sõltub jaama suurusest, asukohast, keskkonnast, seadmete tootja nõuetest, varasemast rikkeloost ja sellest, kui hästi süsteemi kaugelt jälgitakse.

Veaotsing

Veaotsing algab sümptomist: toodang puudub, üks ahel erineb teistest, inverter seiskub, aku ei lae, arvesti näit on vale või portaal ei kuva andmeid. Eesmärk on vea põhjus mõõtmiste ja võrdluste abil piiritleda, mitte vahetada komponente proovimise teel.

Remont

Remont kõrvaldab tuvastatud puuduse. Sõltuvalt rikkest võib see tähendada ühenduse taastamist, kaabli või pistiku vahetust, kinnituse korrastamist, seadistuse parandamist, side taastamist või vigase seadme väljavahetamise korraldamist. Suurema töö puhul koostatakse enne remondiplaan ja määratakse järelkontroll.

Mida hoolduse käigus vaadatakse?

• paneelide, raamide, klaasi, tagakile, ühenduskarpide ja nähtavate kahjustuste seisukord;
• kinnitussüsteem, korrosioon, lahtised detailid ning katuse või maapargi konstruktsiooniga seotud kõrvalekalded;
• DC-kaablite toestus, painutusraadiused, UV- ja niiskuskaitse, pistikühendused ning läbiviigud;
• inverterite seisukord, jahutus, vealogi, seadistused ja tarkvara uuendamise vajadus;
• AC-kilbid, kaitseaparatuur, ühendused, maandus ja liigpingekaitse kokkulepitud ulatuses;
• arvesti, voolutrafode, juhtautomaatika ja monitooringu töö;
• akusalvesti, BMS-i alarmid, temperatuurid ning laadimis- ja tühjenduspiirangud, kui aku kuulub töö ulatusse;
• tootmisandmed, ahelate või inverterite erinevused ning seisakute ajalugu;
• varjutus, taimestik, mustus, lumi või muud keskkonnategurid, kui need mõjutavad tootlust või ligipääsu.

Paneelide puhastamine ainult siis, kui sellel on põhjus

Puhastamise vajadust ei saa määrata üksnes kalendri järgi. Eesti oludes võib piisava kaldega katusel suure osa lahtisest mustusest eemaldada vihm, samas võivad madala kaldega paneelidel, tööstuspiirkonnas, põllu või tiheda liikluse lähedal tekkida püsivad ladestused. Probleemiks võivad olla ka lindude väljaheited, sammal paneeli alumises servas ja taimestik maapargi ümber.

Enne pesu tasub hinnata, kas mustus põhjustab mõõdetavat või ebaühtlast tootmiskadu ning kas puhastamine on paneeli, katuse ja tööohutuse seisukohalt mõistlik. Valed töövõtted, abrasiivne vahend, sobimatu kemikaal või kuuma paneeli külma veega pesemine võib teha rohkem kahju kui kasu.

Levinud probleemid, millega pöördutakse

• inverter töötab katkendlikult või kuvab isolatsiooni-, võrgu- või temperatuuriviga;
• ühe MPPT, sisendi või paneeliahela vool on teistest väiksem;
• jaam toodab, kuid monitooring näitab valesid väärtusi või on ühenduse kaotanud;
• aku ei lae, tühjeneb ootamatult, jääb valele laetustasemele või süsteem impordib ja ekspordib energiat ebatavaliselt;
• pärast inverteri, arvesti, ruuteri või elektripaigaldise muudatust ei tööta juhtimine enam õigesti;
• paneelil on mõra, värvimuutus, delaminatsioon, niiskusjälg või termopildil kuum koht;
• kaabel, pistik, kaitse või klemm kuumeneb või on saanud mehaaniliselt kahjustada;
• tootlus on langenud, kuid ühte selget veateadet ei ole.

Veaotsingu tööjärjekord

• Sümptomi ja ajaloo täpsustamine. Millal probleem algas, kas see sõltub ilmast või koormusest ja mida on juba proovitud?
• Andmete võrdlus. Vaatan üle vealogi, graafikud, seiskumised, pinge- ja vooluandmed ning arvesti näidud.
• Vea piiritlemine. Eristan, kas probleem on paneeliahelas, inverteris, akus, mõõtesüsteemis, võrgus, seadistuses või sides.
• Kohapealne kontroll ja mõõtmised. Kontrollin ainult neid osi, mis aitavad hüpoteesi kinnitada või välistada.
• Parandus ja järelkontroll. Pärast vea kõrvaldamist kontrollin, kas jaama töö ning andmed on taastunud.

Mida hoolduse või veaotsingu järel saad?

Väiksema töö puhul piisab tehtud toimingute ja tulemuse protokollist. Suurema jaama või mitme puuduse korral on mõistlik koostada fotodega raport ja puuduste register. Seal on kirjas, mida kontrolliti, mida leiti, milline on mõju ning kes ja millal paranduse teeb.

Kui kõiki töid ei saa ühe külastusega lõpetada, jääb alles selge vaheinfo: milline viga on kinnitatud, milline vajab lisakatset ja millist varuosa või tootja tuge on vaja. Nii ei alustata järgmisel korral nullist.

Korduma kippuvad küsimused

Kui sageli peab päikesejaama hooldama?

Üht universaalset intervalli ei ole. Lähtuda tuleb tootja nõuetest, objekti keskkonnast, jaama kriitilisusest, seire kvaliteedist ja varasemast rikkeloost. Suurema ärijaama hooldusplaan on tavaliselt detailsem kui hästi jälgitaval kodusel jaamal.

Kas rohelise tulega inverter tähendab, et kõik on korras?

Mitte tingimata. Inverter võib töötada ka siis, kui üks ahel on katkestatud, mõõtmine on vale või osa paneele toodab vähem. Korrasolekut näitab andmete ja süsteemi osade võrdlus, mitte üks olekutuli.

Kas parandate kõikide tootjate invertereid?

Kõiki invertereid ei ole mõistlik ega võimalik komponenttasemel remontida. Esmalt tuvastan, kas viga on inverteris või muus süsteemiosas. Seejärel saab otsustada seadistuse, tootjatoe, varuosa, remondi või seadme vahetuse vahel.

Kas vea saab lahendada kaugelt?

Seadistuse, monitooringu või sideprobleemi võib mõnikord lahendada kaugelt, kui ligipääs ja andmed on olemas. Elektrilise või mehaanilise rikke korral on tavaliselt vaja objektikontrolli.

Kas hooldus sisaldab paneelide pesu?

Puhastus lisatakse siis, kui selle vajadus on põhjendatud ja töö on ohutult teostatav. Pesu ei asenda elektrilise osa, kinnituste, inverteri ega tootmisandmete kontrolli.

Kui jaama seisukorra kohta on vaja dokumenteeritud tehnilist hinnangut, vaata teenust päikeseelektrijaama audit ja ekspertiis.